Egiptus
Vana-Egiptuse elanikud ei kutsunud oma maad iialgi Egiptuseks. Nende jaoks oli ta Ta-Meri ehk tõlkes armastatud maa. Veelgi põnevam on, et ka tänapäeval kasutavad egiptlased ülejäänud maailmast erinevalt toponüümi Misr või Masr, mis tähistab nende kodumaad Egiptust.
Aastaid tagasi, kui enamik meist nägi ajalooõpiku lehekülgedel pilte ainsast säilinud klassikalisest maailmaimest – püramiididest, ei osanud me ilmselt ettegi kujutada, et meile avaneb võimalus oma silmaga näha neid võimsaid ning rangeid hiiglasi seismas kõrbe serval. Et nii lihtne on saada osa inimkonna vanimast ajalooperioodist, külastada saladuslikku Egiptust, mis ikka veel peidab ja aeg-ajalt ka reedab vaaraode saladusi, meelitades end külastama ajaloohuvilisi veidrikke. Ja kuidas me ka ei püüaks seletada Egiptuse jätkuvalt tõusvat populaarsust kättesaadavusega, hea hinna ja kvaliteedi suhtega, meeldiva kliimaga, talvise päikesega ja inimese poolt rikkumata loodusega, pole see siiski kogu tõde. Selles maas on midagi maagilist, midagi hüpnotiseerivat. Kusjuures nii algajale kui ka kogenud rändurile. Siia tullakse tagasi kordi ja kordi, hoolimata sellest, kas meeldis või mitte. Sest Egiptus on alati erinev. Tema põhi erineb lõunast nagu Eesti erineb Ungarist, tema inimesed on temperamendilt erinevad nagu setud ja saarlased. Ja vahel tundub, et siiani elavad nad mitte ühes riigis, vaid nagu VI saj. e.Kr. – Ülem- ja Alam-Egiptuses. Seepärast kui kord-korralt laiendada liikumisraadiust basseiniäärsest lamamistoolist kaugemale, satute iga kord erinevale maale, erinevasse ajastusse ja kultuuri. Niisiis parafraseerides tuntud tsitaati – pole võimalik käia Egiptuses ja jääda temast vabaks!
Selle imekauni maa riigipiirid on korduvalt muutunud, kuid õnneks pole see toonud mingit kahju maa südamele, mis on püsinud muutumatuna hoolimata sajandite tormidest. Maa süda kujutas endast territooriumi, mida vanadl kaartidel kujutati lootosena. Kitsas rohelusega ümbritsetud Niiluse org oli lootose varreks ja õieks omakorda muidugi selle Aafrika suurima jõe delta. Nendel aladel ja mõnes oaasis, millest suurimaks oli Faiyumi oaas, elasidki vanad egiptlased.
Tänapäeva Egiptus on riik, mis asub kahes maailmajaos. Siinai poolsaar, kus asub ka Sharm-el-Sheiki kuurort, on Aasias, mida Aafrikast eraldab Suessi kanal. Egiptus piirneb idast Iisraeliga, lõunast Sudaaniga ja läänest Liibüaga, tema kaldaid uhuvad põhjast Vahemeri ja idast Punane meri. Alla 10% territooriumist on põllumajanduslik maa. See asub enamasti Niiluse deltas, vahetult Niiluse kallastel, Suessi kanali ääres ja mõningates suuremates oaasides. 90% egiptusest on kõrb. Idas asub Araabia kõrb, läänes Liibüa kõrb ning lõunast tungib peale Sahara.
Viisa
Viimati muudetud: 19.02.2018
Pass peab kehtima vähemalt 6 kuud pärast soovitava viisaperioodi lõppu.
Eesti ja Vene kodanikud saavad Egiptuse ühekordse 30-päevase turismiviisa vormistatada Egiptuse lennujaamas enne passikontrolli läbimist, selle maksumus on 27 USD, kaasa võtta võimalikult täpne sularaha, USA dollarid.
Šharterlennuga Sharm el Sheiki saabudes on Eesti kodanikel võimalik vormistada tasuta nn. Siinai viisa. Siinai viisa sobib reisijale, kes viibib Siinai poolsaarel mitte rohkem kui 15 päeva ning ei planeeri väljasõite maismaale (nt. Kairo, Luxor).
Kodakondsuseta nn. "halli passiga" reisijatel tuleb Egiptuse viisa saatkonnas ette vormistada. Viisadokumendid tuleb saatkonnas esitada isiklikult, täpsem info viisa vormistamise kohta reisikonsultandilt.
NB! Reisijad, kes reisivad Eestist Egiptusesse Vene või nn. „halli passiga” on KOHUSTUSLIK saata passi numbrid reisikorraldajale enne reisi ning reisile kaasa võtta ka ID kaart, mis tõestab elamisluba Eestis. Lennule registreeritakse ainult need reisijad, kellel on esitada nii vajaliku aja kehtiv pass kui ka ID kaart.
Juhul kui lapsega reisib vaid üks lapsevanematest või vanem, kellel on lapsest erinev perekonnanimi peaks reisil kaasas olema lapse vanemate ühine nõusolek. Sama kehtib lapsega reisival täiskasvanul, kes ei ole lapse seaduslik hooldaja. Volituse näidise ja lisainfo leiate SIIT.