Bulgaaria
Bulgaaria on üks Euroopa kõige iidsemaid riike, mis paistab silma oma sajanditepikkuste traditsioonide ning väga rikka ajaloo poolest. Pärast 681. aastat, mil khaan Asparah riigi asutas, on Bulgaaria läbi elanud rohkesti tõuse ja mõõnu. Aastal 2004 liitus Bulgaaria NATO-ga ja sai 2007. aastal Euroopa Liidu liikmeks.
Bulgaaria paikneb Euroopa kaguosas, Balkani poolsaarel. Riigi pealinn Sofia on tänapäevane ja väga kiiresti arenev linn. Põhjas piirneb Bulgaaria Rumeeniaga, läänes Serbia ja Makedooniaga, lõunas Kreeka ja Türgiga, idas aga uhuvad tema randu Musta mere veed. Must meri seob Bulgaariat Rumeenia, Ukraina, Venemaa, Türgi ja Gruusiaga. Bulgaaria soodne asukoht Lääne- ja Kesk-Euroopasse ning Lähis- ja Kesk-Itta viivate teede ristmikul annab sellele maale turismi suhtes strateegilise tähtsuse. Riigi kogupindala on 110 910 km2 ja piiri pikkus 1820 kilomeetrit, millest 355 kilomeetrit moodustab Musta mere rannik. Bulgaarias elab ligikaudu seitse miljonit inimest, neist 1,5 miljonit pealinnas. Riigikeel on bulgaaria keel, mis kuulub lõunaslaavi keelerühma. Bulgaaria territooriumist moodustavad 60 protsenti mäed, ülejäänu aga tasandikud ja orud.
Suhteliselt väikestele mõõtmetele vaatamata on Bulgaaria maastik väga eripalgeline ning meelitab ligi turiste kogu maailmast. Bulgaaria asub paraskliimavöötmes, mis jaguneb seal kaheks vööndiks. Bulgaaria idaosa kliimale avaldab kõige suuremat mõju Must ning lõunaosale Vahemeri. Nende kahe vööndi eraldusjooneks peetakse Stara Planina mäeahelikku. Bulgaaria aasta keskmine temperatuur on 11 ºC. Suvi on seal kuum ja kuiv, talv aga pehme ja lumerohke. Talvine temperatuur varieerub 0 ºC ja -7 ºC vahel. Väga harvadel juhtudel langeb õhutemperatuur 20 külmakraadini. Maastiku reljeef on vahelduv. On ulatuslikke tasandikke ja nõgusid, madalaid ja kõrgeid mägesid, maalilisi orgusid ja sügavaid mäekurusid. Bulgaaria keskmine kõrgus merepinnast on 470 meetrit.
Turism on üks Bulgaaria kõige tähtsamaid ja prioriteetsemaid majandusharusid. Riik on väga rikas kultuuriliste ja ajalooliste vaatamisväärsuste poolest. Kõige enam on arenenud mere- ja mägiturism. Kuurortides on loodud suurepärased puhketingimused ning seal pakutakse laialdasi võimalusi meelelahutuseks. Loodus on kordumatu ja maaliline: kaunid Musta mere liivarannad ja suurepärased mägikuurordid.
Tuntuimad merekuurordid on Kuldsed Liivad, Päikeserannik, Nesebar, Albena ja Sozopol, kuulsaimad mägikuurordid aga Pamporovo, Bansko ja Borovec. Lisaks kaunitele kuurortidele on Bulgaaria kuulus looduslike mineraalvete poolest. Seal on üle 500 ravimineraalveeallika. Nende läheduses tegutsevad kümblus- ja füsioteraapiaravilad ning sanatooriumid. Samas on ka supelrannad ja basseinid. Bulgaarias on Musta mere rannikut ühtekokku 378 kilomeetrit. Seal on üle 80 supelranna kogupindalaga ligikaudu üheksa miljonit ruutmeetrit. Mõned neist on väga suured, kus saavad sajad külastajad korraga nautida palavat päikest. Vapustava maasikuvaatega maalilistes lahesoppides on ka väikesi ja rahulikke randu. Musta mere vesi on madala soolasisaldusega. See asjaolu koos mõõduka suvetemperatuuriga (23 – 27 kraadi) teeb suplemise puhkajatele eriti meeldivaks. Tõusud ja mõõnad ei ole märkimisväärsed. Puuduvad tugevad allveehoovused ning pole ka selliseid loomi ega taimi, mis võiksid ohustada turistide tervist ja elu. Musta merre suubuvad maalilised jõed, mille suudmeid ümbritsevad jahedad metsad. Mõned jõgedest on laevatatavad väikeste alustega ning pakuvad külastajatele unustamatuid paadiretki. Arvukad suudmelahed on pelgupaigaks kõige erinevamatele ja haruldasematele taimedele ning loomadele. Mõnedes lahtedes on avastatud ravimudalademeid, mis koos sadade mineraalveeallikatega on viinud Bulgaaria Euroopas ühele esikohtadest kümblusravi rikkalike ressursside poolest. Bulgaarias on 16 mäestikku, mis hõlmavad ligi kolmandiku kogu riigi territooriumist. Siin asuvad Balkani pikim mäeahelik (Stara Planina) ning kõige kõrgem mäestik (Rila). Mägede kõrgus on 600 – 2925 meetrit üle merepinna. Laugjad nõlvad vahelduvad kõrgete mäetippude, sügavate kurude ja maaliliste jõeorgudega. Unikaalsed koopad, kaljumoodustised ja kosed meelitavad ligi rohkesti turiste. Mägipiirkondadele on iseloomulik taime- ja loomariigi suur mitmekesisus. Mõnel pool on säilinud looduslikud leht- ja okaspuumetsad, millel vanust 250 – 300 aastat. Pirinis kasvab igivana Baikuševi soomusmänd, mille vanust hinnatakse 1300 aastale. Kliima on siin erakordselt tervislik – soe, kuid mitte kõrvetavalt kuum suvi ning mõõdukalt külm rohkete päikseliste päevadega talv. Lumi püsib mägedes mai lõpuni. Bulgaaria mäestikud – Rila, Pirin, Rodopi, Vitoša ja Stara Planina – pakuvad külastajatele mugavaid tingimusi suusatamiseks ja muude talispordialade harrastamiseks. Suusahooaeg kestab mägikuurortides 190 päeva aastas. Suusaradade kogupikkus on üle 90 kilomeetri.
Suvehooajal on head võimalused aktiivseks turismiks ja mägipuhkuseks. Turistid saavad mitmekesistada oma puhkuseaega jalgsimatkade, jalgrattasõidu, ratsutamise, deltaplaaniga lendamise, langevarjuhüpete, veespordialade, mägironimise, kooparetkede, skaudilaagrite ning muude harrastustega.
Rahvuspühad:
- 3. märts – Bulgaaria osmanite ikkest vabastamise päev. Sellel päeval 1878. aastal kirjutasid Venemaa ja Osmani impeerium alla San Stefano rahulepingule, mis tegi lõpu Vene-Türgi sõjale.
- 1. mai – töörahva püha;
- 6. mai – Bulgaaria armee aastapäev ja vapruse päev;
- 24. mai – slaavi kirjakeele ja bulgaaria kultuuri päev;
- 6. september – Bulgaaria ühinemise päev;
- 22. september – Bulgaaria iseseisvuspäev;
- 1. november – rahvavalgustajate päev;
- 25. detsember – jõulupüha.